58.38°N / 24.50°E · Põhjakaar 6 m/s
Täna oli pardal kolm põlvkonda sama perekonnast. Vanaema Linda, kes on kaheksakümmend kaks. Tema tütar Piret, umbes minu ealine. Ja Pireti pojad, Oskar ja Tristan, mõlemad teismelised. Linda oli pulmapäev, tema omale, ja Piret oli selle sõidu talle kinkinud.
Kui me välja sõitsime, ei istunud Linda kuskil teki peal. Ta seisis ninamärgi juures, käed reelingus, ja vaatas otse ettepoole. Ma pakkusin talle istet korduvalt, ta keeldus igal korral. Ütles, et ta tahab näha, kuidas meri tuleb paadile vastu.
Umbes tunnike hiljem, kui me olime juba päris kaugel rannast, läks Linda ahtrisse poolaja pärasse ja istus Oskari kõrvale. Ma ei kuulnud, mida nad rääkisid. Aga Oskar pani oma telefoni ära, esimest korda kogu sõidu jooksul, ja hoidis seda taskus kuni me tagasi sadamasse jõudsime.
Piret tuli mu juurde just enne maandumist ja ütles, et see oli esimene kord, kui ta nägi oma poega ja oma ema kahekesi rääkimas. Ta ei teadnud, mida nad rääkisid, aga ta teadis, et see oli oluline. Ma olen sellepärast selles ametis. Mitte tuule ja paadi pärast, vaid nende momentide pärast, mis muidu kunagi ei juhtuks.
Purjesõidud Pärnu lahel.
Väljasõidud Kihnu, Manilaiule või privaatsõidud erilisteks sündmusteks.