58.13°N / 23.99°E · Edel 4 m/s
Me olime Kihnus juba peaaegu tagasi sõiduks valmis, kui sadama juurde tuli üks vanem mees, keda ma polnud varem näinud. Ta küsis, kas see on see paat, millega Pärnust tullakse. Ma ütlesin, et jah. Ta küsis, kas tal on võimalik Pärnu sadamasse tagasi sõita, sest tema auto oli seal ja tema praami pilet alles järgmiseks päevaks.
Tavaliselt ma ei võta pardale võõraid, kes ei ole eelnevalt broneerinud. Aga mingi tunne ütles mulle, et see on korras. Meie külalised, neli sõpra Tartust, olid ka nõus. Mees istus salongi nurka ja ei rääkinud esimese tunni jooksul peaaegu midagi.
Umbes Manija kõrguses hakkas ta siiski juttu tegema. Tuli välja, et ta oli kalur, tegelenud sellega kogu elu, ja just eile oli ta oma viimase päeva tööl lõpetanud. Kaheksakümmend aastat vana, Kihnus pensionile jäämise peol, ja nüüd Pärnu poole teel oma auto juurde. Ta ütles, et seisab viimast korda sellel saarel, kus ta kogu elu on elanud, sest järgmise aasta kolib mandri peale tütre juurde.
Me andsime talle tassi kohvi ja ta jutustas meile ühtelugu üht lugu teise järel. Tormist, mis murdis tema esimese paadi, sügisest, kui ta püüdis enda suurim kala, talvest, kui meri külmus nii paksuks, et ta sõitis moto-reega Pärnu. Kui me sadamasse jõudsime, võttis ta oma mütsi peast ja kummardus mulle. Ei öelnud sõnagi. Pani mütsi tagasi pähe ja läks minema.
Ma ei tea tema nime. Aga ma tean, et see päev jääb mulle meelde kauem kui enamik teisi.
Purjesõidud Pärnu lahel.
Väljasõidud Kihnu, Manilaiule või privaatsõidud erilisteks sündmusteks.